Monday, February 28, 2011

See nädalavahetus


Nädalavahetus möödus kiirelt aga põnevalt. Ema ja 2 õde olid külas...kuna P-l oli jube kõhuviirus, siis väga ei saanud nendega käia ringi aga rõõm oli ikkagi, et külalised olid tulnud. Põhilised olid H&M ja kirppised. Nendest ei saa Soomes kuidagi üle. Kirppised on heaks võimaluseks leida soodsalt kõike, mida hing ihaldab. Inimesed on oma vanad asjad kokku toonud, rendivad laua ja jätavad siis mõneks ajaks oma varanduse sinna uusi ostjaid ootama.

Laupäeva õhtul käisime Iga ka kinos, seekord siis The King`s Speech. Ei osanud nagu midagi oodata, teadsin vaid, et kandideerib päris mitmele oscarile ja et räägib mingil ajaloolisel teemal. See oli ka kõik. Filmi vaadates tundsin kohe inglise filoloogina ära tõelise ajaloo ja igasugused huvitavad tegelased ja juhtumid Inglismaa ajaloost meenusid koheselt. Film oli väga mõnus, mulle jubedalt meeldis selle lugu ja need tegelased. Otsisime Iga pärast internetist nende samade inimeste pilte ja näitlejad olid ikka väga osavalt valitud, enamus tegelased meenutasidki välimuselt tõelisi isikuid. Täna hommikul kuulsin, et Colin Firth saigi Oscari parima meespeaosa eest. Minu arust väga õige valik, sest ta mängis väga hästi oma tegelaskuju. Ta on mulle alati meeldinud....

Eelmine nädalavahetus Eestis
















Mõned pildid siis meie reisist!





Kahjuks kõikidest külaskäikudest/kohtumistest ei ole pilte aga aitäh kõigile, kes meid vastu võtsid ja keda õnnestus näha. Nüüd on plaan järgmine kord alles 2 kuu pärast tulla, ei teagi, kuidas nii kaua vastu peab:)

Wednesday, February 23, 2011

Eestlane olen ja eestlaseks jään..


Täna on siis see päev, kus Eesti tähistab oma iseseisvust.

Palju õnne kõigile rahvuskaaslastele Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul!!!

Ma olen üliuhke selle üle, et olen eestlane, mõelda vaid kui vähe on maailmas inimesi, kes saavad end sedasi nimetada ja inimesi, kes seda keelt kõnelevad..ja mina võin olla üks neist.

Ainus hetk, mil mul on piinlik oma rahvuse pärast, on tavaliselt laeval, kus kohtab rahvuskaaslasi, kes endal alati jubedalt margi täis teevad. Nad on purupurjus, lällavad, uhkeldavad oma teenitud eurodega ja tõesti...vaju maa alla. Tundub, et Soomes on eestlaste maine sama kehv kui on soomlaste maine Eestis ja sellest on jube kahju. Olen tihtipeale tundnud, et minusse suhtutakse eelarvamustega ja vaadatakse natuke viltu. Ajakirjanduses kuuleb samuti, kuidas eestlased rikuvad avalikku korda, sõidavad purjuspäi, varastavad ja mida kõike veel. Ainus pilt, mis eestlasest luuakse, on tavaliselt selline kehvapoolne...hariduseta noored inimesed tulevad suurt raha teenima.

Kas ma olen vähem eestlane selletõttu, et elan Soomes? Ma arvan, et sugugi mitte. Mina olen ja jään eestlaseks ja miski ei saa seda muuta. Mul on rõõm olla erand ja olla normaalne inimene, haridusega ja alkoholiprobleemita, olla õnnelikult abielus ja mida kõike veel. Mul on rõõm olla eestlane just siin, kus ma olen.


Tuesday, February 22, 2011

Magamatus


Oeh...
nädalavahetus möödus Eestis, mis oli ütlemata tore, sai sõpradega koos olla, vanavanemaid külastada, perekondadega aega veeta, Iga kahekesi olla (sushi ja kino) jne...
Tegime palju ja seda vaid lühikese aja jooksul. Koju jõudsime ööl vastu esmaspäeva kl 01.15 ja I pidi hommikul 8ks tööle minna. Millegipärast alati peale meie "puhkust Eestis" oleme nii üliväsinud, et "puhkusest" on vaja omakorda puhata ja taastuda.
Teine aktuaalne teema on magamine. Lastega pered teavad ilmselt kõige paremini, et uni omandab peale laste sündi uue tähenduse. Nii ka meil. Muidugi on õnnelikke perekondasid, kus pisikesed juba esimestel kuudel hakkavad terve öö magama aga "õnneks" meie nende hulka ei kuulu. Ööd on meil huvitavad...kuna I peab hommikuti vara ärkama ja pikalt tööle sõitma, siis ta magab viimasel ajal diivanil, et natukenegi und saada. Mina siis jooksen kahe toa vahet...P ja K ärkavad võidu. Iga teine öö K magab terve öö aga siis teeb jällegi ühe crazy ööga kõik tasa. Pst ma parem ei räägi..
Õnneks harjub selle magamatusega ära ja elu toimub isegi siis kui ööd on tsirkuseks kujunenud. Ma tihtipeale naljatades mõtlen, et "kel seda und ikka vaja on?"...
Minu unistus on, et kunagi on lapsed nii suured ja magavad terve öö, lähevad hiljemalt kl 21 magama ja ärkavad kl 8 ja on terve öö ilusasti oma toas unenägusid kogenud.
Minu unistus on, et me saaks kunagi Iga oma toa tagasi ja poisid oleks oma toas..
Minu unistus on magada terve öö ilma et ma ärkaks ja jookseks mitme toa vahet...

Unistada ju võib.

Thursday, February 17, 2011

Kus on kodu, mis on kodu...kus on kodukoht?.





Kui teid huvitab, kus me siis täpselt elame..siis palun.
Mu tänane kodutöö on kirjutada oma kodu kohta:

Minä asun rivitalossa Lahdessa. Minun asunnossani on kolme huonetta: makuuhuone, lastenhuone, olohuone, keittiö, kylpyhuone ja sauna. Meidän asuntomme on pieni mutta mukava ja kaunis. Meidän naapurit ovat ystävälliset. Lähella ovat kaupat, uimaranta ja kirkko. Meillä on myös pieni piha. Ikkunasta näkee metsän ja leikkipuiston

Wednesday, February 16, 2011

Parem hilja..kui mitte kunagi?

Tasemel blogija ma kohe mitte ei ole..

Elame nüüd Lahtis ja olen jätkuvalt kodune oma kahe pisikesega. P ja K on mul igapäevased seltsilised ja nendega juba igav ei hakka!
Võiks nüüd jälle proovida...eriti nüüd, kus meie elu on sellise suure muutuse läbi teinud ja ei ole enam Eestit, kus olid sõbrad, perekond, kool, töökohad- kõik need asjad, mis turvatunnet andsid.
Seega, peab ütlema, et elu on täis väljakutseid, eriti nüüd kus:
-Iga kahekesi väljas käia ei saa
-keel on midagi muud kui mu armas eesti keel
-on vähe (tegelikult neid ei olegi) neid inimesi kellele helistaks paar tundi ette ja kutsuks külla või läheks ise neile spontaanselt külla
-minu ainus ja ainus töö on olla kodus (ma poleks seda kunagi uskunud, sest mul on tavaliselt tuhat asja samaaegselt käigus)

On ka häid asju:
- mulle meeldivad väljakutsed ja praegune etapp on kohe kindlasti seda
- ma olen põnevil, sest usun, et võin hiljemalt aasta pärast öelda, et soome keel on mul suus (one can believe?!)
-enamus ajast, mil olen P ja Kga kodus, olen ülirahul, sest nad on rõõmsad ja ägedad pojad, oskavad juba koos mängida ja mulle tõesti meeldib olla kodus ja mitte stressata tööasjade pärast
-mulle meeldivad uued tutvused, uued sõbrad, uued kohad
-mulle meeldib meie kodu (sellest kirjutan täpsemalt hiljem)
-soomlased on oma olemuselt palju heatahtlikumad kui eestlased.

Hea näide sellest on üleeilne hommik kui meie tubli Audi otsustas mitte käima minna, sest väljas oli öösel -25 olnud. Ingmar pidi tööle jõudma 8ks aga polnud lootustki. Mida teha? Ingmar läks kl 7 naabrite ukse taha (armas vanapaar) ja palus abi, et äkki saaks laadida krokodillidega aga soomlastel on kõigil nii uued autod, et enamustel sellist varianti ei ole. Naabrimees siis arutas naisega korra ja tuli Ingmari juurde ja ütles, et sa võid meie auto tänaseks võtta, et meil seda vaja ei ole. Kujutate ette??? Naabrimees, kellega me oleme paar korda rääkinud ja nad hiljuti ostsid endale uue auto (pensionärid) ilma mingi kõhkluse ja kahtluseta on valmis terveks päevaks Ile auto andma, et ta saaks 75 km tööle sõita ja siis tagasi tulla. Kas Eestis kunagi võiks selline asi juhtuda?
Õnneks ühel naabril oli veel Audi ja Ingmar sai tema käest kuidagi abi ja läks uut akut ostma, sest ta väga ei tahtnud selle vanapaari uut autot võtta.

Tegelikult on neid häid asju veel ja veel...