See oli esimene kord kui mul läks mitu päeva üle tähtaja, olin juba 3 nädalat valmis, et ta võib iga hetk tulla aga näe, ei olnud tal kuhugi kiiret. Kuna plaan oli Soomes sünnitada, siis peamine küsimus lisaks sellele, et millal ta tuleb, oli, et kes on suuremate poistega kui ta tuleb. Kuna minu 2 õde olid juba valves meil siin olnud ja nende siinoleku ajal ei juhtunud midagi, siis saatsime nad tagasi Eestisse. Ja viimaks oli ämma kord, kes tuli esimest korda meile siia külla. Kuna tema sai ka ainult teatud aja olla, siis oli 40+3 juba päris põnev, sest oli jäänud ainult 2 päeva ämma lahkumiseni. Kui pisike oleks hiljem sündinud, siis I oleks mind ilmselt kiiruga haiglasse viinud ja siis tagasi tulnud koju, et olla koos suuremate poistega kodus. Õnneks läks kõik väga hästi ja pühapäeva hommikul kl 9 ärkasime üles rõõmsalt, olin öösel hästi maganud. Ärgates ei olnud mingit tunnet aga wc-s nägin, et limakork oli tulnud ja see viitas lähenevale sünnitusele. Kuna mul käivad need asjad kiiresti, siis ütlesin Ile, et lähme nüüd haigla...tegime poistele musi ja kalli ja võtsime oma kompsud ja asusime autoga haigla poole. Auto peal olid ka esimesed valud umbes 5-6 minutiliste valudega. Kell 9.20 olime haigla ukse taga ja ämmakas tuli meile vastu, koridoris oli vaikus ja ühtegi konkurenti sünnitamas ei olnud. Ämmakas vaatas, et 7cm avatust ja suunas kohe sünnitussaali. Ta oli ise hästi rahulik ja suure kogemustepagasiga, soojendas pisikesele riideid ja pani süste ja muid asju valmis. Peagi muutusid valud jubedamaks ja olid 3 min. vahedega. Õnneks oli piisavalt aega, et puhata valude vahel. I oli ka rahulik, aitas hingata ja masseeris selga. Terve sünnituse aja olimegi kolmekesi, mitte ühtegi arsti ega muud ämmakat ei olnud näha. Valutasin intensiivselt kuni 10.22 hakkasid pressid. Enne presse tulid veed ära. Midagi ilusat siin ei olnud ja valu oli jube aga täna sellele "jube valusale neljale minutile" sündis kl 10.26 meile pisike poja. Poja oli ilus ja roosa ja tegi vaikselt häält. Anti mulle kohe sülle ja tutvusime. Jube positiivne sünnitus oli võrreldes eelmistega. Kõik oli nii vaikne ja rahulik, inimesi oli vähe ja aega oli piisavalt, et puhata. Poja oli täitsa oma nägu...jube tore oli teda viimaks näha. Apgariks 9/9 ja kaal 3780 ja 51 cm pikkust. Selline lugu siis. Olin veel paar tundi sünnitussaalis: platsenta, rinna andmine jne. Üllatus oli seegi, et mingi aja pärast tõi ämmakas meile süüa. Laud oli kaetud sini-valge lipuga ja mulle ja Ile oli võileiba, jogurtit, küpsiseid ja veiniklaaside sees õunasiidrit. Selline uhke tunne, et keegi meile pidulikult kandikul süüa tõi. Peagi sain palatisse ja nii see läks. Harjusime ja imetlesime ja olime 2 päeva haiglas. Kodus ootasid 2 poissi, kes olid haiglas juba venda uudistamas käinud. Kui aus olla, siis siiani harjume. Igavaid hetki ei ole. Õnneks sai I ka esimesed 2 nädalat meiega olla. Nüüd saab meie Joseph peagi 1-kuuseks ja sööb ta ilusasti, magab ka suhteliselt hästi. Väsimust on mul siiski palju ja toss on väljas aga kolmest pojast on palju rõõmu.
