Täpselt 2 nädalat tagasi sündis meie perekonda imearmas väike neiu Sophia, et aidata emmel vähegi hakkama saada selles ebavõrdses võitluses 4 poisiga..
Kuna I. on hetkel viimas poisse lasteaeda (J. on harjutamas lasteaias) ja S. magab ise ka õndsat und üleval, siis panen mõned pildid ja meenutused sellest päevast.
Olime nimelt ammu juba valmis, et varsti ta sünnib aga loomulikult see varsti osutus 40+3 rasedusnädalaks ja päevade järgi see oli isegi täpselt 40 nädalat, seega mine sa tea, kumba tähtaega Sophia järgis..kas lasi kõigil enda tulekut oodata või siis oli piinlikult täpne..
Ööl vastu 18.08 oli raske magada ja oli tunda, et kõht on hell ja midagi on toimumas. Hommikul 5.35 ärkasin üles ja teadsin, et täna on see päev. Pakkisin rahulikult veel viimaseid asju ja käisin end pesemas, ajasin ka I. üles ja ütlesin, et täna on see päev ja loomulikult ei võtnud ta asja nii rahulikult kui mina...ta sattus paanikasse, et nüüd ruttu haiglasse ja ajas ka mu ema üles..kuna mingeid regulaarseid valusid väga polnud, siis olin ise väga rahulik ja teadsin, et nii kiire meil pole..
Poistega on sünnitused läinud 3,5h, 1h ja 1,5h. Seega mõistan Ingmari paanikat.
 |
| Mina hommikul enne autosse minemist. Täna on see päev! |
Panime asjad kokku ja istusime autosse, kuna valud olid aga 9 ja 7 minutiga, siis palusin, et me läheks hoopis kuhugi päikesetõusu vaatama mere äärde, sest kiiret veel pole ja haigla on meist 3 km kaugusel. Sõitsime siis esimest korda elus Sikosaarele, mis on väike saar Porvoo "küljes" ja otsisime üles ranna ja tegime pilte. Loomulikult valutas vahepeal ja ikka jubedasti aga kuna valude vahe oli piisavalt suur, siis oli pigem rõõm, ärevus ja ilus päikesetõus.
Imeilus päev, et siia maailma sündida!!
Jõudsime haiglasse just nii, et vahtkond oli vahetumas ehk siis ämmaemandate uus vahetus oli algamas ja ootasime "oma" ämmaemandaga kohtumist. Kell oli 7 hommikul ja muid sünnitajaid ei olnud. Oleme väga tänulikud, et saime just selle ämmaemanda, sest tegemist oli ka 4 lapse emaga, hästi rahuliku ja suure kogemustepagasiga inimesega, kes laskis meil teha seda, mida vaja ja sekkus kui oli vaja. Kella 7st kuni kella 11ni ootasime...me ei ole seda mitte kunagi teinud :) ootasime ja valutasime. Kell 7.26 oli avatust 3-4 cm ja kell 9.26 oli 6-7 cm aga veed ei olnud ära tulnud. Valud muutusid tihedamaks ja esimest korda elus pakuti meile ka valu vaigistamiseks midagi...ma ehmatasin ära kui ta seda küsis, sest ma olen tavaliselt 7cm/täisavatusega haiglasse jõudnud ja siis ei tehta väga enam midagi. Ma kohe küsisin, et mida te pakute valu leevendamiseks, mul on meelest ära läinud..epiduraalist loobusime, sest kartsime, et see aeglustab veelgi kogu seda tegevust ja kuna ma olen ikkagi 3 korda ilma selleta sünnitanud, siis olen küll nii kõva naine.. :) proovisime aga naerugaasi, mis meeldis Ingmarile rohkem kui mulle. Mul tekitas kerge purjusoleku nagu ma ei kontrolliks enam midagi. Ingmar aga naeris ja nautis. Saime veel selja jaoks kuuma veega padja ja hüppepalli...see oligi meie valuvaigisti. Kui alguses arvasime, et kella 8ks on sündinud, siis kella 10ks, kella 11ks.. tekkis juba kannatamatus..
Kuna veed ei läinud lahti ja nende taga asi oligi, siis tehti kell 11 lõpuks veed ise lahti ja peale seda läks intensiivselt ja kiirelt. Lõpp oli sama jube nagu ma mäletan aga ma ei hakka seda kirja panema (et mul jõuaksid detailid meelest ära minna...) ja kell 12.02 oli pisikene väljas. Milline kergendus!!
Ämmaemandalt sain kiita, et olin kogu selle aja väga positiivne ja sitke...naersin ja olin rõõmus. Esimesed mitu tundi sain ka I-le toeks olla, sest ta oli nii väsinud ja tülpinud ootamisest....lasin tal natuke puhata ja palusin tal energiat lõpuks koguda. I oli üldse megatubli...olime enne paika pannud, et tema vastutus on mulle meelde tuletada, kuidas hingata ja mu selga masseerida. Nii see ka läks. Tundub, et meil oli väga hea tiimitöö. Peale sündi sai S. olla 2 h mul süles ja rinna otsas. Selle aja jooksul ei tehtud midagi, jäeti meid 2h üksinda, me isegi ei teadnud tema kaalu ja pikkust, et sõnumitele lisada seda...Nagu ikka Soomes, toodi meile kohe peale sünnitust kaetud laud jookide ja söökide ja Soome lipuga. Nii emale kui isale selle tehtud töö eest. Üliarmas komme!!
Peale 2h tuldi meid vaatama, kiideti, et ta oli 1,5h rinna otsas olnud ja saime teada, et kaaluks oli 3630 g ja pikkus 52 cm, pea oli 34 cm. Apgariks 9 punkti. Ja nii ta läks...
Loomulikult käisid poisid ja mu ema esimesel õhtul haiglas beebiga tutvumas ja kõigile väga meeldis õde/tita. Jossu oli eriti uhke ja tahtis koguaeg aidata, paitada jne.
 |
| Vanaema Siiriga |
 |
| Kõige suurema vennaga |
 |
| Keskmise suure vennaga |
 |
| Kõige väiksema suure vennaga |
Haiglas olime ühe öö ja 28h peale tema sündi saime koju...
Siin on kangelane I ka pildil. Just mõtlesin, et miks ta ühelgi pildil pole aga tema tegi suure kaameraga pilte ja mina tegin mobiiliga..need pildid on suurest fotokast hetkel.
 |
| Vanaema Külvi ja vanaisa Ingmariga |
 |
| Peale esimest vanni |
