Väikesed võidud...

Olen alati olnud põhimõttega, et minu lapsed on hästi tublid ja andekad ja harrastavad juba algusest peale erinevaid asju: õpivad pilli, on soprtlikud, õpivad keeli jne...kas pole tore?

Reaalsus on aga see, et meie vanim laps on väga õrn ja uutele asjadele mitte nii vastuvõtlik. Tal on vaja pikalt tutvuda uute olukordade ja inimestega enne kui ta läheb uude kampa, uude kohta, uut asja harrastama. Sellepärast on minu kujutluspildist saanud reaalsus, mis tähendab, et mina otsin netist erinevaid harrastusvõimalusi (jalgpall, parkour, saalihoki jne.) ja tihtipeale maksan juba suured kuu- või aastamaksud ära ja kui on aeg trenni minna, siis algab suur vastuseis ja jonn, et mina ei lähe, mina ei lähe... Uks lüüakse kinni ja pannakse lukku ja keeldutakse välja tulemast. Sellised asjad panevad alati kannatuse proovile ja ükskõik kui ilusasti/rahulikult me seletame, et lähme vaatame kõigepealt ja sa ei pea midagi tegema...ikkagi on täielik keeldumine. Ainus asi, mis meil õnnestunud on, on ujumiskool, sest meil on mõlemad vanemad poisid täielikud kalad vees. Soomes on aga see süsteem, et ujumiskooli saab kaks korda aastas registreerida ja teatud kuupäeval (näiteks 20.08.2015) tehakse täpselt kell 12 registreerimine lahti ja tavaliselt esimese 15 minutiga on kõik kohad järgnevaks pooleks aastaks läinud. Kui sina aga oled see ema, kellel on elu nii kiire ja unustad kella vaadata ja taipad, et kell on 12.30 juba, siis ei saa sinu laps pool aastat ujumiskooli. Seega...P-le ma sain novembriks ujumiskooli, K-le aga mitte. Eks ma proovin siis detsembris registreerida K ka nii, et ta saab ehk kevadel millalgi ujumiskooli.
Tulles aga tagasi väikeste võitude juurde, siis pakkusin poistele välja erinevaid variante ja ütlesin, et nüüd valite ise, mis teile meeldiks. Üks variantidest oli maadlus..ja kuna nende sugulane ja hea sõber käib Helsingis ka maadluses, siis nii P kui ka K arvasid, et maaldus oleks tore. Nüüd oligi teisipäeval meie väike võit kui mõlemad poisid käisid koos maadlemas ja peale esimest 15 minutit kui K oli keeldunud osalemast, läksid mõlemad maadlema ja harjutusi tegema ja neile meeldis. Juhhuuuuu!! Positiivne oli see, et seda trenni saavad mõlemad teha koos ja lisaks sellele oli K parim sõber klassist ka seal. On ju väikesed võidud...?? Ma olin nii rõõmus ja loodan, et järgmine teisipäev läheb veel ladusamalt. Kas poleks tore kui mu kaks vanemat poissi oleksid maadlejad? Keegi ei julgeks neile vastu astuda...;) Iga ema unistus, eks?

https://goo.gl/snRg0x