Töö on kohe-kohe läbi (2 päeva veel) ja kool sai ka läbi (kuigi paar asja on veel vaja esitada). Mai alguses oli küll selline tunne, et annan alla, kuid õnneks sain eksamid tehtud ja enamuse eest ka hindeks A saada.
Tööga on ka rahulik, sest veel viimased eksamid õpilastele on jäänud. Poistel on veel üks nädal lasteaeda ja eelkooli ja siis hakkabki pihta...juuni...kodune elu kolme lapsega.
Ma üritan küll planeerida neile tegevusi, K-l on näiteks jalgpallilaager algamas juuni esimene nädal, mis kestab iga päev 9-14 ja üritan poistele ujumiskoolidesse ka kohad saada. Sedasi siis...
Siis oleme mõned nädalad Soomes ja seejärel üritan Eestisse liikuda oma kambaga. Ingmar on 5nda juulini tööl ja siis on ka 3 nädalat puhkusel meiega. Ja siis augustis jälle tagasi Soome, et pisikese sündi oodata. Kõlab hästi, või mis?
Mul on ilmselt nii suur pingelangus, et seetõttu on mitu päeva peavalud olnud ja meeletu väsimus. Philipil tuleb veel sünnipäevapeod ära pidada ja siis on augusti alguseni rahu majas. Philip hakkas ka meil jalkas käima iga pühapäev.
Poisid on tublid ja energilised...ma ei saa aru, mis nende väsitamiseks teha tuleb...nad jooksevad iga päev nii palju ringi, sõidavad ratastega ja hüppavad batuudil, ekslevad metsas, ronivad puude otsas ja ikkagi jätkub seda energiat igaks hetkeks.
Jossu on meil ka tüüpiline 2-aastane oma soovide ja oma "isega". Kõike tahab ise teha, kallata piima tassi, avada võtmega uksi jne. Esimesed tülid oleme ka kätte saanud, kus ta üldse ei kuula sõna aga siiski tema maailmavaade ja blondid juuksed võluvad meid kõiki. Iga kord kui mõni tulp lahti läheb, ütleb ta mind korrates "super!". K ja P on nii suured juba, et neil on oma elu kujunemas, omad huvid ja tegevused ja mõnikord ma ei tea mitu tundi, kus nad on. Hiljem tulevad märgade jalgadega ja ütlevad, et kukkusid ojja...õnneks oja on väga madala veetasemega..
Sedasi siis...kergendustundega suvele vastu. Ootame juba!
Mõned random hetked aprillist ja maist.
