Kristopher
Meie esmasündinu on 5-aastane ja pisikesest pojast on asi kaugel. Kõige vanema pojana on tal juba nii palju tarkust kogunenud, et ta mind tihti lööb pahviks oma jutuga. Mõnikord vaatan ja jälgin teda ja tuletan meelde neid esimesi emotsioone kui ta Rapla haiglas sündis. Kui pisike ta oma 3,2-kilose kehaga oli. Kuidas iga ta liigutus ja grimass oli ahhetamapanev. Kuidas ta väänles ja oli niiniii pisike, et me ei osanud temaga midagi teha. Ei osanud peput kraani all puhtaks pesta ega magada rahulikult, sest tahtsime koguaeg ikka näha kas ta hingab korralikult ja kas tal kõik on hästi. Ja nüüd on ta juba nii suur ja asjalik. Õnneks veel igatseb mõnikord kaissu tulla ja lasteaias tohin veel musi-kalli-pai teha. K-le meeldivad kivid, neid kogub ta igal võimalusel. Ma arvan, et meil on kodus antud hetkel vähemalt 100 kivi, mida ta õuest on toonud, puhtaks pesnud ja näidanud "emme, vaata kui ilus ja huvitav kivi". Sama sai tehtud ka Euroopa-reisil, kõige erilisem on kivi Eiffeli-torni alt. Üldse on ta natuke looduslaps, meeldivad talle oksad ja taimed, tahab koju hästi palju ilusaid rohelisi taimi osta. "Mulle ja emmele meeldivad rohelised taimed". K tahab juba eelkooli minna ja tunnetab seda, et ta on kõige suurem vend. Võtab vastutust ja teda saab Jossu valvamises usaldada (ei ole muret, üksi ma teda ei jäta Jossuga, lihtsalt kui nad on kõrval toas, siis tean, et ta jälgib, et Jossu midagi väikest suhu ei paneks). K tunneb huvi tähtede ja lugemise vastu, tegeleme asjaga. Oma nime oskab kirjutada kui keegi talle tähed ette ütleb, sest nagu ta ise teab, tal on ju kõige pikem nimi (10 tähte ikkagi!- what were we thinking??). Lasteaias on tal kõik sõbrad ja kuna käib Pga samas pererühmas, siis K oskab väga hästi läbi saada 1-aastastega, teeb neile nalja ja aitab kui vaja. On tõeline suur venna. K on kodus hoovi peal kõigi tüdrukute lemmik, sest ta viitsib neid taga ajada. Tüdrukud hüüavad "Kristopher" ja tema hakkab nende järel jooksma...tüdrukud koguaeg kiljatavad ja lõbu kui palju. Mõnikord K ütleb, et talle tüdrukutega ei meeldi nii palju mängida, sest nad kamandavad koguaeg. Tema tahaks ainult poistega mängida. K tahab alati kohe kõike osata ja talle ei meeldi kui teda õpetatakse (emasse?). Huvitub teadusest, tahab teada kuidas kõik toimib (maavärinad, vulkaanid, tornaadod). Teab lohutada, et kui pissihäda on hästi suur ja kohe pissile ei lähe, siis kui üks neer peaks haigeks jääma, inimene veel ära ei sure, sest meil on ju kaks neeru. Tahab minna Saksamaale sportautoga sõitma, sest seal ei ole kiirteedel kiiruspiiranguid (issi mõjutus). On harjunud alati võitma. Kui temaga lauamänge mängida (ka üks lemmiktegevustest) siis lepime alati kohe alguses kokku, kas mängima ausalt või ebaausalt. Ebaaus mäng tähendab seda, et ta teeb natuke sahkermahkerit juhul kui ta ei ole võitmas. Meeldivad arvutimängud aga kuri emme lubab neid ainult max 30-45 minutit päevas mängida. K saab liiga kiiresti suureks. Räägib oma 3 ja 4-aastase ajast "kui ma laps olin, siis...." On uutes olukordades ja uute inimestega alati ettevaatlik, tal võtab aega, et üles soojeneda....aga kui ta seda teeb, siis korralikult.
Philip
Minu kullakallis Philip sündis sedasi, et tal oli vasaku põlve peal sünnimärk. See on tal siiani ja see tuletab igakord meelde meie esmakohtumist, kohe tundsin ära, et see on minu poja oma armsa sünnimärgiga. P on meie jõmm, ronib ja teeb hulljulgeid tempusid, ei karda midagi. On alati esimene, kes midagi uut proovib, kes uue lapsega mängima läheb. Kui K ei julge teisele korrusele üksinda minna (sest on pime), siis P pakub, et ta tuleb temaga kaasa. Lasteaias tuntakse P-d "hymypojana", sest ta pidavat nimelt koguaeg naeratama. Kiidetakse ta huumorisoont ja et ta oskab hästi liikuda ja laulda. Ülitubli venna, kes jääb tihti oma suure venna varju. On enamjaolt kodus mängudes ja võidukatsumistes teine. See muidugi ei meeldi talle ja tihtipeale peab rusikad appi võtma, et oma nördimust väljendada. "Venna jälle võitis" Kui vihastab, siis korralikult ja kiiresti (nagu ema) ja siis rahuneb maha. P-le meeldivad koerad (neid on tal pehmeid kaisus 2-4). Tahab endale päris koera...ootab seda aega. "Kas me nüüd võtame endale koera?" P on vaimustuses kõikidest ehitusmasinatest, tööautodest ja eriti tuletõrjeautodest. Küsib väga tihti ärgates "kas täna on minu sünnipäev?" ,sest ta teab, et siis ta saab endale suurte poiste lego tuletõrjemaja. P oli endast väljas kui nägi emme-issi pulmavideot. Nuttis hüsteeriliselt, et miks teda pulma kaasa ei võetud. Ükski seletus ei olnud piisav. Viimasel ajal on hakanud puzzlesid uue innuga panema. Kui alustab, siis paneb vähemalt 10-15 järjest. Suudab väga hästi keskenduda oma tegevuses ja ei pane emme-issi käske tähele. Värvib superhästi ja püüdlikult, naudib väga. Lasteaias on tema sõbrad kõik need, kes on K sõbrad. P armastab üliväga tädi Mari ja tema kutsut Suziet. Räägib tihtipeale, kus nad kõik koos käinud on ntks Ameerikas lennukiga jne (tegelikult ei ole enamus asju juhtunud päriselt). Võistleb koguaeg vennaga ja üritab kõike õppida, mis K, sellega imab sisse jube palju infot. Teab, kuidas maailmas asjad toimivad. Ple meeldib kaisus magada kõige rohkem vndadest. Iga öö väidab, et ta nägi halba unenägu ja tahab nüüd kaissu tulla (tundub, et see on pigem õpitud kavalus, mis toimib). P on ära õppinud väljendi "nii igav on", nüüd kasutab seda igal võimalusel. "Mul on nii igav magada" "Issi, nii igav on kui sa sõidad autoga otse koguaeg"
Joseph
Meie väike Jossu on meie kõigi silmatera ja naerupall. Ta on koguaeg rõõmus. Jossu on kolmest beebist kõige aktiivsem. Toe najal hakkas püsti tõusma 8-kuuselt, nüüd 10-kuuselt tõuseb ilma hoidmata üles ja seisab sedasi mõnda aega. Ingmar väidab, et ta on juba paar sammu ka teinud (mina seda näinud ei ole). Jossuga on olnud koguaeg selline tunne, et tema on esimene beebi, avastan kõike uuesti ja seda suurem on rõõm. Naudin iga hetke ja olen igapäevaselt tänulik selle pisikese poja eest. Jossul on koguaeg kuhugi kiire, paigal olla ei taha, sest sel ajal võiks ju maailma avastada ja kuhugi minna. Milleks istuda rahulikult kui emme riideid paneb selga või mähkmeid vahetab. Tähtis on liikuda ja avastada, no time for rest! Jossu tahab alati olla seal, kus vennad. Hommikul manab näole kõige suurema naeratuse kui näeb vendasid. Vendadel on muidugi päris raske kui Jossu kõik nende ehitatud majad, rongiteed jne ära lõhub. Kui vennad mängivad lauamänge või panevad puzzlesid kokku, siis Jossu läheb ronib täpselt sinna keskele, kõhuga lauamängu peale või puzzle peale, sest ta tahab alati seal olla, kus suured vennad on. J armastab muusikat ja seda kui issi kitarri mängib (seda naudib terve pere). Oleme pidanud lastearstide juures mitmeid korda käima ta vähese kaalu pärast, kuid õnneks on kõik hästi olnud ning peamiseks süüdlaseks on tema aktiivsus, ei ole piisavalt sõnu, et seda kirjeldada. Jossu on meil hetkel sellises eas, et ta topib KÕIKE suhu ja kui aus olla, siis olen pidevalt endast väljas ja infarkti saamas. Jälle ta hakkab öökima ja midagi on suus, ta suudab ikka tõesti kõik suhu toppida. Selle vastu annan ma talle lutti, kuid sellest on tal tõeni sõltuvus tekkinud. Jossu on koguaeg õnnelik ja oma naeruga nakatab meidki. Oleme kõik ülitänulikud, et me sellise ägeda kolmanda poja saime.
Ohh, mis saaks veel ilusamat olla? Milline õnn on olla nende kolme poja emme!
