Kohalik kohtumispaik

Soomes on kirikud palju rohkem avatud inimestele kui Eestis ja seda siis põhiliselt luteri kirikud. Meie kohalikus kirikus toimub iga päev midagi: pereklubid, päevaklubid, koolilastele ringid jne. Kirik on küla keskpunktiks. Rääkisin pereklubis hiljuti ühe kohaliku preestriga ja tema ütles, et kirikute avatus inimestele on Soomes nii kiriku nõrkuseks kui ka tugevuseks. Minu meelest see on pigem hea, et inimestel ei ole hirmu kirikusse siseneda, tullakse ja ollakse, tihtipeale ei olda kristlased aga kuna kirikus toimub nii palju, siis miks mitte, parem ikka kui kodus olla. Vähemalt see on algus...

Käisime tänagi avatud päevaklubis lastega. Hommikul kärutavad emmed oma pisikestega kohale, toimub kirikuhetk (laulud, piiblilugu ja see kõik on suunatud lastele, asi on tehtud võimalikult lihtsaks), siis kohv-söömine (sümboolse tasu eest), meisterdamine, mänguaeg ja lauluring. Kokku kestab see kõik 1,5 h ja toimuvad sellised asjad meie kirikus 2 korda nädalas. Minu arust väga tore ettevõtmine, sest Eesti aegadest (mis polegi teab kui ammu) mäletan, et raske oli leida kohta, kuhu lapsega minna hommikul, lõpuks kärutasime kodu läheduses või olime toas. Beebiringe on aga enamus on tasulised. Kõik ringid, mis kirikus toimuvad, on tasuta ja see on nö. kiriku teenus ühiskonnale. Jube vahva ikka! Sügisest tahan K saada siia kiriku päevaklubis, mis toimub 2 korda nädalas, korraga 2,5 h. viid lapse sinna ja siis hiljem tuled järgi, nagu lasteaedki. Olen endaga veel kaks Eesti emmet kaasa meelitanud, mõlemad on siin samas umbes 5 aastat elanud aga pole kunagi julgenud lastega kirikusse klubidesse minna. Ja nüüd siis tulid. Alguses ikka uurisid, et ei tea, kas me tohime minna, pole ristitud ega midagi aga nüüd käivad lastega. On tore, et on koht, kuhu minna ja kus olla ning end mõnusalt tunda, emmedega suhelda ja lastega meisterdada-mängida. Kirik võiks minu arust pigem olla ikka avatud kui kinnine.